Tehnoloogianurgake – telefon helistamiseks

See oli alles kümme aastat tagasi, kui igaüks võis kurisis olla kõikide Nokia ja Ericssoni mudelitega mida poes müüdi. Nüüd on juba tootjaid nii palju, et nende kõigiga on raske kursis olla, rääkimata siis veel telefoni mudelitest, mida tuleb pea iga päev müügile. See kõik on sellepärast nii kirevaks kujunenud, et telefonist on saanud midagi enamat kui ainult kaugelträäkimise vidin. Peale sisu on telefonil ka välimus oluline ning kuna igal inimesel on omad maitseelistused, siis tehakse ka telefone küllaltki erinevaid. Tõsi, viimasel ajal julgetakse üha vähem eristada Apple iPhonist, ning kõik näevad juba samasugused välja… Ja kuna viimase järele on väga suur nõudlus ning sellist nõudlust tahaksid endale kõik tootjad, siis ongi kõik läinud ühele teele. Loodetavasti, see paanika siiski lõpuks lõpeb ning proovitakse ka midagi uut.

Telefoni ostmisel on vaja pidada silmas tegelikult ainult kahte asja – hinda ja seda, milleks sul teda vaja on. Kus sul on siiani olnud Nokia 5110, siis loomulikult ei tea sa üldse, mida telefoniga saab veel peale helistamise teha ning sul tuleks alustada päris algusest. Kui sa oled aga kaasaegsemate telefonidega kokku puutunud siis on olukord lihtsam. Meie aga alustame algusest…

Kõige tähtsam telefoni juures on koostekvaliteet. Sa ei tahaks ju endale osta vidinat, mis kõne ajal iseenesest ära laguneb. Muidugi tõstab see telefoni hinda ning samas kõrval võib olla palju uhkem ja huvitavam vidin, mis maksab vähem või sama palju. Kõige tugevamad telefonid on need, millele tootja on öelnud, et neid võib loopida ja uputada.

Samsung E2370 on üks sellistest telefonidest mis elab üle lennu koolikotis ning ei karda ka veelompi kukkumist. Müügil on ta ka suhteliselt soodsa hinnaga ning kõik see hinnavõit on tulnud sisu kokkuhoiust ekraan on kehv, pilte teeb halvasti, mälu on vähe jne. Aga kui eesmärgiks on helistamine, siis saab temaga hästi hakkama. Sõnumiside toimib muidugi ka, aga tuleb arvestada sellega, et taoliste vastupidavate korpustega telefonidel peavad ka nupud olema vastupidavad ning seega käivad nad raskelt. Nii et sõnumite kirjutamine ei ole just see tegevus, mida antud mudeliga väga mugav teha oleks.

On müügil veel poole odavamad telefonid, mis on sisult samad, kuid hind on alla saadud tugeva korpuse puudumise arvelt. Need telefonid ei kannata loopimist ja uputamist, kuid sõnumeid on nendega juba palju mugavam kirjutada.

Hinnavahed tulevad ka tootjast, sest igaüks on sinna sisse arvestanud veel ka oma nime maksu. Nokia ja SonyEricsson on arvamusel, et nende tooted väärivad kõrgemat hinda. Nokia telefonide headuses oleme me kõik veendunud, kuid isiklikud kogemused näitavad, et SonyEricsson ei ole väärt kõrgemat hinda. Kuid igaühel on omad eelistused. Silmad tasub lahti hoida ka uute brandide ehs kaubamärkide suhtes, sest Hiina on ka avastanud, et kaua nad ikka teistele teevad ning on ka oma nimedega välja tulnud. Nii et sealt tulnud telefon võib olla poole odavam kui mingi tuntud kaubamärgi tehtud. Muidugi ei ole mingisugust garantiid, et see ära ei lagune, kuna kaubamärgi omamine tähendab ka mingisugust kontrolli.
Nokia 1616 oli see telefon, mis on poole odavam kui marakratikindel Samsung ning hetkel meie poelettidel saadaval. Muidugi Nokia nimi maksab palju ja sisu on tal ka tunduvalt vähem kui Samsungi telefonil, kuid ma olen kindel, et see telefon ei lagune lapse käes niisama ära ning aku pidamine on tal ka ülihea.

Need on siis kaks telefoni, mida võiks soovitada, kui telefoniga tahetakse ainult helistada. Ei maksa ennast lasta heidutada sellest, et Samsungi küljes on ka kaamera, sest sealt väljuvad pildid sobivad kõige paremal juhul ikooniks. Väikeseks plussiks võib lugeda küll seda, et tal on raadio ja muusikamängija kaasas, kuid selleks on vaja kasutada mälukaarti ning albumi suurus on piiratud. Üldiselt saab iga telefoniga helistada, kuid kui tähtis on vastupidavus või ekstreemne vastupidavus, siis need kaks oleksid parimad valikud.

Järgmine kord siis läheme edevamaks ning kulutame rohkem raha. Kallimad kui 100 € telefonid käivad juba internetis ning käiku tuleb selline mõiste nagu operatsioonisüsteem.

Tehnoloogianurgake

Kuna Klassileht on ikka enamat kui lihtsalt sündmuste kajastamine, siis avame siin lehel ka väikese rubriigi nimega “Tehnoloogianurgake”.

Siia proovime võimalikult lihtsalt ja arusaadavalt lahti kirjutada, mida tasuks silmas pidada, kui tahad endale saada uut telefoni või arvutit, mis on  G3, DLNA, GPS, MHz, Mpix, mAh, GB, HDMI jpm. See lühendite jada näib olevad lõputu ning on olemas ka selliseid telefoni mudeleid, mida saab tutvustada kõikide nende lühenditega ning juurde saab panna veel samapalju.

Kuna iga algus on raske, siis ootan ettepanekuid, et mis teema võiks olla esimene. Ma tean, et õpetaja Karmen alustas juba pikka aega tagasi iPadi teemaga, kuid see ongi seisma jäänud mustandina ning ootab avaldamist. Äkki siis peaks selle teema sealt üles kaevama? Kommentaaririba on nendeks arvamuseavaldusteks kõige õigem koht. Niikaua sukeldun mina aga ühtede ja nullide vahele ning vaatan, mida seal veel uut on…

Vägivald koolis

Me oleme kodulehel proovinud alati rääkida ilusatest asjadest – koostegemistest ja ettevõtmistest, mängudest ja lauludest. See on mulje mida me jätame endast väljapoole. Faktid räägivad aga seda, et see millega puutuvad lapsed kokku igapäevaselt koolis, ei ole nii ilus ja roosa. Vaatamata ilusatele üleskutsetele, piirata koolivägivalda ja kiusamist, ei ole see kuhugi kadunud ka Maidla koolist. Mind kui lapsevanemat, ei huvita ajaleheartiklid ja privaatsus. Kool ei avalda kunagi neid käskkirjasid, mida antakse pahadele lastele ning fakt on see, et see ei mõjuta ka siis midagi.  Mina Uljam Teuli ütlen, et Maidla koolis on seda vägivalda liiga palju nii väikese kooli peale ning nüüd ja edaspidi, kavatsen iga vägivalla ja kiusamise juhtumi avalikkuse ette tuua, et kohust mõistaksid nende kiusajate üle inimesed, kelle arvamus ka neile korda läheb. See on küll väga valus teema, kuid kui lapsevanemad ei suuda oma lapsi kahe ja poole aasta jooksul korrale kutsuda, siis ma arvan, et sellele olukorrale tuleb läheneda teisiti.
Loodetavasti minu avaldus paneb kiusajaid mõtlema sellele, et nüüd ja edaspidi saavad nende nimed olema veebilehtedel ja politsei toimikutes ning kui ei, siis on nad selle karistuse ka õiglaselt ära teeninud!
Kui keegi tahab oma juhtumiga avalikkuse ette tulla ning asitõendid ja tunnistajad on juhtumi kohta olema, nii et seda ei saaks laimuna käsitleda, siis võtke minuga ühendust ja ma usun, et me leiame lahenduse selle avalikustamise kohta.

Politsei ametliku seisukoha ja nõuanded koolivägivalla suhtes leiad SIIT

Emakeelepäev 2011

 

Emakeelepäeva on tähistatud alates 1996. aastast kooliõpetaja Meinhard Laksi eestvedamisel 14. märtsil, mis on luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäev.

…kas siis selle maa keel
laulutuules ei või
taevani tõustes üles
igavikku omale otsida?…

Kristjan Jaak Peterson “Kuu”

 

Võitjad

Kaunis emakeel kõnes ( luuletuste lugemisel):

1. koht   LIIS

2. koht   MIRJAM

3. koht   MADIS

Ilus emakeel kirjas ( kirjatehnika):

1. koht    TOMAS

2. koht   MIRJAM

3. koht   EVELIN

PALJU ÕNNE !

Ja siit saab võitjad üle vaadata:

8. märts – vastlapäev

VIDEO

Vastlad on selleks aastaks möödas. Järgnevalt saame lugeda nende laste arvamust, kes eile Kiviõli tuhamäel kelgutamas käisid.

****

MIRJAM:

Me käisime Kiviõlis tuhamäel kelgutamas. Seal oli väga lahe! Ma kukkusin kogu aeg – ka see oli tegelikult lahe! Me olime mäel umbes tund aega. Pärast tulime kooli tagasi ja sõime kukleid ja jõime teed.

ENDEL:

Ma käisin eile Kiviõlis.  Seal kõndisin tuhamäe tippu ja sõitsin Markoga mitu korda alla. Tegelikult päris alla ei jõudnudki, sest keerasime  kelgult kummuli. Siis tuli buss ja sõitsime kooli juurde tagasi.

MARTTI:

Ma käisin tuhamäel. Lasksin mäest alla ja 2 korda põrutasin vastu puud ja uperkuuti. Siis tulime kooli tagasi ja sõin vastlakuklit.

LIIS:

Käisime eile Kiviõli tuhamäel. Võtsin kaasa pepuka, aga vahel sõitsin  koos Eveliniga kelgul.. Pepu oli pärast sinine 🙂

Sõitsime ka Mirjami ja Atsiga võidu. Meie võitsime.  Minule sõitis Marko B otsa ja ma kukkusin kõhuli. Kui ma mäest alla kihutasin, tuli kõik lumi mulle näkku! Kui kooli jõudsime, saime kuklit ja teed.

ATS:

Mulle meeldis tuhamäel väga! Tore oli teistega koos mäest alla lasta. Saime ikka väga suure hoo sisse. Ma kukkusin mõnikord poolel mäel kelgult maha. Koolis jõime teed ja sõime kuklit.

EVELIN:

Eile käisime kelgutamas. Oli väga lõbus! Pärast läksime vastlakuklit sööma ja teed jooma. Kui ma olin koju jõudnud, siis tulid Liis ja Anna minu juurde mängima. Kui sõbrad ära läksid, siis hakkasin mina õppima. Õhtul tulid meile külalised naistepäeva pidama.

PILDID

Mkool

Selleaastasel üritusel Garage48 tuldi välja lahendusega, kuidas e-kooli saaks kasutada mobiiltelefonis. Nimeks sai projekt mkool. E-kooli omanik, oli sellest ideest huvitatud ning loodetavasti kujuneb sellest ka midagi välja.
Hetkel on näha demos lihtne kasutajaliides:

Sisselogimisaken eeldab parooli olemasolu, kuigi on olemas ka registreerimise nupp, eeldan ma, et see on liigne ning registreerimine tuleks ikka jätta arvutipõhisele lahendusele, sest kes see viitsib ikka pikka ankeeti mobiilis täita.

Avaleht on soliidse kujundusega – kõik olulised asjad on ühe kliki kaugusel. Kasutajaliides on ilus ja mugav.

Kõikide ainete viimane hinne on vaikimisi näha ning iga aine hindeid saab veel eraldi vaadata. Kui selle hinde juurde tekiks veel ka kuupäev, siis ei oleks vaja enam kaugemates menüüdes kolada ka.

Endasi menüüsse sisenedes on võimalik näha, mille eest ja millal on konkreetne hinne saanud.

Kodutööde valik viib küll menüüsse, kus on ainete kaupa kirjas, et millistel ainetel on kodutööd määratud, kuid millegipärast ei ole viimast kodutööd joonistatud aine nime alla, nagu seda on tehtud hinnetega. Operatiivsuse mõttes võiks olla viimane kodutöö koos kuupäevaga ka aine nime all, kui tahan pikemat nimekirja näha, siis sisenen sügavamasse menüüsse, nagu seda on tehtud hinnetega.

Täpsem ülevaade kodutöödest on näha menüüsse sisenedes, kuupäevade kaupa. Loodetavasti tuleb siia ka linnuke, et tehtud kodutöid enam ei näidata, või siis oleks valik, et näita kõike, või näita tegemata. Mobiili ekraan ei kannata priiskamist ja kui mul on vaja valida sobivate alt, siis peaks näha olema ainult vajalik.

Ma ei tea, kui palju õpilane soovib oma puudumistega kursis olla, sest see vist on rohkem lastevanemate teema, kuid sama olulise asja alla käivad ka märkused, nii et need võiksid ka olla kuidagi ära mahutatud sama menüüpunkti alla.  Võib ka eraldi menüüpunkt olla, kuid see teema ei ole õpilase jaoks kindlasti nii aktuaalne kui lapsevanemale. Ja kuna rakendus lähtub õpilase vajadusi silmas pidades, siis mahuksid märkused ka siia kuidagi kindlasti ära.

Tunniplaan on loodud Google Calendar veebipõhisele rakendusele. Kuna e-koolil on olemas oma tunniplaani rakendus, siis selle kasutamiseks peaks igaüks omale kalendri looma ning seda täitma hakkama. Kindlasti ei ole see ka kuigi mugav mobiilis kasutada, sest kasutajaliides on tehtud ikka arvutit silmas pidades. Ma saan aru, et see on idee tasandil, kuid antud juhul, peaks ühine kasutajakujundus jätkuma kõikides menüüpunktides ning see viimane asi on kontekstist täiesti välja rebitud.

Oleks vaja samasugust paremale poole kulgevat menüüd, mis annab valiku nädalapäevadele, siis tundidele ja lõpuks klassidele või õpetajaja nimedele koos telefoninumbriga, et saaksid vajadusel talle kiiresti helistada ja rääkida milles asi, et sa veel tunnis ei ole. Kuna tegemist on ju ikkagi mobiilrakendusega, siis peaks arvestama see ka kasutatavaid võimalusi.

Üldiselt aga väga hea idee ning kui selle eest nüüd eraldi raha küsima ei hakata, siis leiab kindlasti kasutamist. Kuna e-koolil on nagunii suured plaanid areneda õpilaspäevikust millekski suuremaks, siis mobiilne rakendus võiks ja peakski olema üks suund, kuhu tasub edasi vaadata, sest mobiiltelefon on sisuliselt igal õpilasel taskus, aga arvutit neil tõenäoliselt kaasas ei ole. Ja kindlasti tuleb lähtuda ka sellest, et ei maksa nüüd iPhone peale seda rakendust ainuüksi teha, sest kui paljud meist siis ikka nii rikkad on, et käivad koolis ja lehvitavad oma 500 euroste ja kallimate telefonidega!

Lähemalt saab arengutega tutvuda kodulehel mkool.ee ja Facebookis.

 

 

Elektrilabor

3. kl teise poolaasta loodusõpetuse teemad on läinud kuidagi füüsikalisteks :). Paar nädalat tagasi tegime tutvust magnetitemaailmaga. Kusjuures mulle kui õpetajale sai selgeks, et magnet ei tõmba mitte ainult metalle, vaid ka ÕPILASI :). Nii suurt huvi loodusteaduse vastu pole ma veel enne kohanud… 16 kätt haarasid üksteise võidu magnetite järele…

Eile ja täna  tegelesime elektriga. Lapsed said ise kokku panna vooluringi ja teavad nüüd, et elekter tekib elektronide korrapärase liikumise tõttu 🙂 Tunnid neil teemadel möödusid väga kiiresti. Alati polegi vaja iPadi lastele anda… piisab magnetist, patareist, juhtmetest, pirnist, lülitist  ja avastamisrõõmu jätkub kauemaks! Seda kõike tõestab ka see, et meie katsete kandikuid käivad uudistamas ka teiste klasside lapsed 🙂  Õpetajale teeb aga see kõik suurt rõõmu!

PILDID